Juuste ehitus

Juuksed (ladina keeles capilli) on inimese peanahka katvad karvad. Ühel ruutsentimeetril kasvab kuni 320 karva, kogu peanahal aga 80 kuni 150 tuhat juuksekarva. Karva läbimõõt on 0,02 kuni 0,18mm, blondidel on karvad peenemad kui brünettidel. Juuksekarv kasvab ööpäevas 0,2 – 0,4mm.

Tavaliselt kasvavad juuksed maksimaalset 1,5 meetri pikkuseks, sest 3 kuni 5 aasta, hiljemalt aga 10 aasta pärast juuksekarv langeb välja. Vanas nääpsus moodustuvast uuest näsast kasvab 2-3 kuu pärast uus karv.

Juuste värv varieerub peaaegu valgest kuni süsimustani ja oleneb melaniinisisaldusest. Punajuukselistel on pigment lahustunud hajusalt, albiinodel pigmenti ei ole. Hallid juuksed on samuti pigmendita ja sisaldavad õhku.

Juuksed saavad alguse peanahas asuvatest karvanääpsudest, mida nimetatakse ka karvafolliikuliteks. Karvanääpsud on naha organ (inimesel nääpsud kogu nahal, välja arvatud peopesad ja jalatallad), milles juuksed (karvad) kasvavad. Kasvamine toimub tsükliliselt.

 

Juuksekarva ehitus

Fotol on juuksekarv 200-kordse suurendusega, foto wikipedia.org

Juuksekarva võib laias laastus jagada kolmeks kihiks: kõige sisemine on säsi, siis peamine ehk 2.kiht (inglise keeles cortex) ja välimine nahkjas kutiikula.

Säsi ehk medulla ülesanded ja eesmärk ei ole tänini lõpuni selge, mõningatel andmetel blondidel juustel puudub säsi üldse.

Keskmine kiht ehk Cortex koosneb omavahel tihedalt koos olevatest piklikest rakkudest. Cortex sisaldab ka melaniini, milline annab juustele värvuse ja keratiini. Keratiin on põhiline proteiin juuste koostises. Keskmine kiht koosneb keratiinirikastest rakkudest. Keratiine on mitut tüüpi ja nende omavahelisest toimest sõltuvad juuste omadused nagu vastupidavus, tugevus, elastsus. Keskmine kiht moodustab ca 90% juuksekarva massist.

Välimine kiht ehk kutiikula on mõeldud eelkõige sisemiste kihtide kaitseks ja see koosneb ülekattuvatest lamedatest rakkudest. See kiht on läbipaistev ja värvitu.